Uudised

Muinsuskaitseamet tunnustas KAOS Arhitekte

11.10.2019

Kolmapäeval tunnustas Muinsuskaitseamet aasta parimaid. KAOS Arhitektid said premeeritud kategoorias Hästi taastatud mälestis 2019 nii Haapsalu linnuse varemete kui ka Noblessneri laevaehituse tsehhi ja valukoja uuenemise projektide eest.

Valukoda on kahtlemata Noblessner sadamalinnaku kõige tuntum ajalooline tööstushoone. Pikalt restaureeritud arhitektuuripärl ärkab virtuaalreaalsuse katsete abil ellu – hoones avab peagi uksed Proto avastustehas, väiksemas hoone osas tegutseb multifunktsionaalne sündmuskeskus.

Haapsalu linnuse süda on saanud uue hingamise, muuseumil on uued siseruumid varemetes ja ekspositsioon on avatud aastaringselt.

Aitäh, Muinsuskaitseamet, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, Noblessner Park OÜ ja koostööpartnerid!
Haapsalu piiskopilinnuse uuenemise autorid: Margit Argus, Margit Aule, Elo Liina Kaivo, Laura Ojala. Partnerid: Restor, Ehitusekspertiisibüroo (Tõnu Van
a, Tiit Bürkland), Hevac, Edites, Vana Tallinn (Elo Sova), tuleohutusekspert Toomas Randmaa, maastikuarhitekt Kristiina Hellström), valgusdisainerid Siim Porila ja Marko Kuusik.

Noblessneri laevaehituse tsehhi ja valukoja uuenemise autorid: Margit Argus, Margit Aule, Laura Ojala, Toomas Adrikorn, Kaiko Kerdmann, Katariina Teigar. Partnerid: Projektide agentuur, Ehitusekspertiisibüroo (Tõnu Vana, Tiit Bürkland), Edites, Oma Ehitaja AS ja akustik Linda Madalik.

Haapsalu Piiskopilinnus avab uksed keskaega

27.06.2019

Täna avatakse uuenenud Haapsalu piiskopilinnus ja selles asuv keskaja muuseum. XIII sajandil rajatud piiskopilinnus on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Uuendustöödega on mälestis päästetud lagunemisest ja muudetud tänapäevaseks külastuskeskuseks, mis kujutab endast olulist verstaposti piirkonna turismi arengus.

Projektiga on loodud teekond linnuse müüride ääres ja sisemuses, kutsudes inimesi vaatama linnuserajatist ja maalilist Haapsalu linna kõrgemalt, kuhu tavaliselt ei satuta, ja kogema keskaegset keskkonda teiselt tasandilt. Katuseterrassidele kujundatud aiad, müüridele liibuv rada ja elegantne paviljon toovad värskust ja loovad vaheldust siseekspositsiooniga, mis on pime ja kivine.

Lisaks arhitektuurse tasakaalu leidmisele oli uuenemine üsna suur tehnoloogiline väljakutse: lahendada tuli nii sisekliima kui ka materjalidega seotud probleeme. Meil oli au anda sellesse ainulaadsesse uuendusprojekti oma panus. Täname suurepärase koostöö eest sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, aktsiaseltsi Restor ning ülejäänud projekti meeskonda.

Peaprojekteerija, sisearhitektuur, arhitektuur, ekspositsioonidisain: KAOS Arhitektid (Margit Argus, Margit Aule, Elo-Liina Kaivo, Laura Ojala)

Konserveerimise osa: Vana Tallinn (Elo Sova)

Ehituskonstruktsioonid: Ehitusekspertiisibüroo (Tõnu Vana, Tiit Bürkland)

Haljastus: Kristiina Hellström

Küte, ventilatsioon, vesi, kanalisatsioon: Hevac

Elekter: Edites

Valgusdisain: Marko Kuusik, Siim Porila

Graafiline identiteet: Katri Haarde (KAAK) ja Jaana Davidjants

Ekspositsiooni graafiline disain: Stuudio Stuudio

Ehitaja: Restor

Tellija: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Uuenenud Eesti Vabariigi suursaatkond Moskvas

18.04.2019

Täna avatakse uuenenud Eesti Vabariigi suursaatkond Moskvas. Neli ja pool aastat projekteerimist ja ehitusjärelevalvet ajalooliselt ja poliitiliselt nii olulise objektiga nagu Moskva suursaatkond oli intrigeeriv ülesanne.

Tegemist ei olnud puhta lehega ruumilises ega ka vaimses mõttes. Eestlased on selles hoones toimetanud juba ligi sada aastat, eri ajastute mõttelised ja füüsilised kihistused on põnevalt tajutavad. Vanas, 1903. aastal projekteeritud osas on tunda, kui avar oli rikka kaupmehe häärberis. Uues, 1982. aastal valminud osas on tajutav, kui madal oli lagi Nõukogude Liidu külalistemajas.

Maja oli Moskvas juba olemas, seda oli vaja ruumiliselt korrastada, tuua välja vana osa väärikus ja suursugusus ning luua ruum, kus Eesti esindajad Moskvas saaksid oma tööd teha. Välisministeerium on professionaalne tellija, kes teab, mis hoones toimuma hakkab, millistele vajadustele ja nõuetele peab ruum vastama.

Vana hooneosa on Malõi Kislovski, uuem Kalašnõi põiktänava pool, hoonestus on läbi kvartali ja uus osa ulatub vana osa peale. Meie töö oli kahe mahu kokkupuuteala detailsemalt lahendada ning hoone keskossa valgust ja avarust juurde tuua. Nüüd ühendavad kahte hooneosa uus lai trepp, suured Moskva mõõtkavas tahveluksed ja katuseaknaga õhuruum.

Kuigi Moskvas on kombeks, et Kislovski tänava klassikalised majad on helesinised, otsustasime värvisondaaži tulemusel selgunud ajaloolise värvi põhjal kasutada vanema hooneosa välisseintel ookerkollast, mis sobib hästi uue osa dolomiitfassaadide ja kogu hoone naturaalsest tammepuidust aknaraamidega.

Uue hooneosa sisearhitektuuri toob soojust ja mängulisust kalasabamustris tammeparkett, mida on kasutatud seintel. Hoones säilinud arvukad kunstiväärtused ja mööbel on otsekui läbilõige saatkonna ajaloost, mida oleme interjöörides temaatiliselt kajastanud kunagistest riigikordadest ja ühiskondlikest oludest jutustavate ajastutruude keskkondade näol. Näiteks oleme komplekteerinud ruume Eesti Vabariigi algusaegadest, rõhutades ajastut mööbli ja aksessuaaridega. Niiviisi mänguliselt lähenedes oleme loonud jutustuslikud ruumid, mis võimaldavad väärikalt eksponeerida säilinud mööblit ja kunstiteoseid ning ühtlasi vastavad töökeskkonnana tänapäeva vajadustele. Tõeliselt pidulik ja kaunis on ballisaal, kus korraldatakse igal aastal suur 24. veebruari vastuvõtt ligi 300 külalisega.

Täname Välisministeeriumi, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja Nordeo E-d.

KAOS Arhitektid said Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia

07.12.2018

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia laureaat on KAOS Arhitektid 2018. aasta maikuus valminud Palverännumajaga Vastseliinas. Palverännumaja autorid on Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann ja Laura Ojala. Aitäh kõigile, kes selle hoone valmimisele kaasa aitasid.

Aastapreemia otsustamisel langetas valiku tunnustatud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tõstis Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja juures esile eelkõige selle terviklikku ja sümpaatset mõju: „Hoone mõjub väga terviklikult: kuidas see lähenejale maastikus paistab, milline vaade avaneb ümbritsevale hoone seest. Asukohast detailideni ja riidenagidest ekspositsiooni tehnoloogiliste lahendusteni paistavad kõik elemendid kenasti koos toimivat. See on keskaegse miljöö õnnestunud abstraktsioon, olemata sealjuures romantiline – või liiga romantiline. Näeme, mis on uus ja mis esindab vana, nutikal ja tasakaalustatud viisil. See on hoone, mis jättis väga positiivse mulje.”

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia 2018 nominendid selgunud

14.09.2018

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia 2018 ja väikeobjekti preemia nominendid. KAOS Arhitektide Palverännumaja osutus valituks. Preemia saajad tehakse teatavaks 6. detsembril 2018 Salme kultuurikeskuses

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2018 nominendid on selgunud

13.09.2018

Palverännumaja Vastseliinas valiti Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominentide hulka. Laureaadid tehakse teatavaks 6. detsembril 2018 Salme Kultuurikeskuses.

Palverännumaja Vastseliinas avatud

25.05.2018

Kuidas palverändurid ööbisid, sõid, miks rändasid ja paljudel muudel teemadel saab mõtteainet uues hoones Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskuses.

Tellija: Vastseliina Piiskopilinnuse SA
Peaprojekteerija, arhitektuur, sisearhitektuur, ekspositsioonidisain: KAOS Arhitektid
Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann, Laura Ojala
Insenerid: Projekt O2
Graafiline disain: Katri Haarde
Ehitaja: Eviko
Digilahendused: TMD
Eritellimusmööbel ja ekspositsioon: Riksen
Keskaegne ahi: Oldschool

Ideekavand Pollen realiseerus EV100 raames Eestis

22.02.2018

Täna said üle Eesti 16 skulptuuri sinimustvalge mütsi või salli. Idee autorid on Marceau Couve ja KAOS Arhitektid.

Algselt EV100 rahvusvahelise installatsiooni konkursil 2. koha saanud kavand teostati nüüd Eestis. Sinimustvalge on levinud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul üle Eesti kui õietolm. Olemasolevaid skulptuure, nagu Hämarik Tallinnas või lõvi Narvas, mis on osa Eesti pärandist, on sel viisil taasaktiveeritud.

Kujude valik on heas mõttes juhuslik ja tähendusväli on jäetud vabaks. Eesti idee on lai, mütside-sallide asetamise on aga oma käepuudutusega vääristanud nii autorid, kudujad kui ka need, kes mütsid ja sallid kohale paigutasid.

Sallid ja mütsid kudusid Põlva Käsitööklubi, Hiiumaa Käsitööseltsi ja Tallinna MTÜ Omaabi kudumismeistrid ning Uljas & Daughtersi masinkudujad.

Tabasalu tervisekeskuse ideekonkursilt 3. koht

15.09.2017

KAOS Arhitektid töö märgusõnaga KUMA võitis Tabasalu tervisekeskuse arhitektuursel ideekonkursil 3. koha. Täna avalikustati ideekonkursi tulemused.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on Tabasalu keskusesse senise teenuste hoone kompleksi (Teenuste tn 2 kinnistu) uue eraldiseisva osana rajatava tervisekeskuse hoone arhitektuurse ideelahenduse saamine.

Kavandi “Kuma” autorid on Katri Mets, Karina Krestinov, Margit Aule.

Muinsuskaitseamet tunnustas KAOS Arhitekte

13.09.2017

Eile õhtul tunnustas Muinsuskaitseamet aasta parimaid. KAOS Arhitektid sai preemia projekteerija/projekti kategoorias:

KAOS Arhitektid
Hea projekteerija 2017

Muinsuskaitseamet tunnustab KAOS Arhitektid OÜd sisuka ja täpse põhiprojekti „Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse konserveerimis‑ ja rekonstrueerimisprojekt” koostamise eest. KAOS Arhitektid on näidanud kõrget taset väga keerulise objekti lahendamises, tehes pidevalt konstruktiivset koostööd nii tellija kui ka muinsuskaitsjatega.

Aitäh, Muinsuskaitseamet, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid (Kaire, Anton, Jaak) ja meie suurepärased koostööpartnerid (Ehitusekspertiisibüroo, Hevac, Edites, NVP, Vana Tallinn, tuleohutusekspert Toomas Randmaa, maastikuarhitekt Kristiina Hellström)!

Põhiprojekti tiim: Margit Argus, Margit Aule, Elo Liina Kaivo, Laura Ojala.

KAOS Arhitektidele 2.-3. koht Mulgimaa elamuskeskuse ideekonkursilt

13.09.2017

Täna selgusid Mulgimaa elamuskeskuse ideekonkuris tulemused. KAOS Arhitektide töö “Sõõr” sai 2.-3. koha, mida jagame koos JVR-iga.

Võistlustöö autorid on: Margit Argus, Margit Aule, Laura Ojala, Katariina Teigar.

Rakvere Tervisekeskuse ideekonkursilt 2. preemia

02.05.2017

Täna selgusid Rakvere tervisekeskuse ideekonkursi tulemused. KAOS Arhitektide töö METS sai 2. preemia.

Kavandi autorid on: Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets.

KAOS Arhitektid võitsid Viljandi veekeskuse arhitektuurikonkursi

09.02.2017

KAOS Arhitektide töö märgusõnaga „VEE” võitis Viljandi kesklinna rajatava uue veekeskuse konkursil 1. koha.

Tulevane veekeskus, kuhu saab siseneda Kaalu, Vaksali ja Tallinna tänavalt, moodustab ühe kompleksi koos olemasoleva spordihoone ja tennisehalliga. Uus hoone astub tänavajoonest tagasi ja nii tekib maja peasissepääsu ette Kaalu tänavale õhtupäikesesse avanev parkväljak. See ala annab õhku nii arhitektuurile kui ka inimestele, haljastusele, pinkidele.

Hoone vorm on lihtne: põhiliselt asuvad ruumid ühes tasapinnas, mistõttu on hoone olemuslikult madal. Kuna basseine ei ole otstarbekas üksteise kohale paigutada, oleme kujundanud hoone ühtse plaadina, mille ülemine ja alumine pind kumbki kõrguslikult varieeruvad ja tekib justkui maastik. Hoone põhjaosa on maapinnast kõrgemale tõstetud ning siseruumis õhtupäikesele avatud. Seal paiknevad mullivannid ja lamamistoolid.

Lihtsat mahtu mõtestavad liikumisteljed, sealhulgas sisetänav, mis võimaldab eri külgedest hoonesse siseneda. Kaks teist telge paiknevad sisetänavaga risti ja muudavad lihtsaks liikumise fuajee, veekeskuse, saunade, riietusruumide ja ujula vahel. Sisetänava trepistik oma sisseehitatud istekohtadega on ühtlasi olemise ruum, kus on hea näiteks kooli ja trenni vahel aega parajaks teha.

Võidutöö esitasid KAOS Arhitektid koos Projekt O2-ga ja selle autorid on Laura Ojala, Katrin Vilba ja Margit Aule.

Tartu Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursi 3. koht

14.11.2016

Tartu linn korraldas ideekonkursi, et leida lahendus Pirogovi platsi paremaks ühendamiseks Toomemäega, täpsemalt Tähetorni platsiga. Nii Pirogovi plats kui ka sealsamas asuv Raekoja plats on populaarsed ajaveetmispaigad. Sellepärast oli KAOS Arhitektide ideekavandi mõte mitte rajada kitsas trepp, vaid luua ühendava alana trepistatud väljak, kus istuda, viibida ja aega veeta. Linnaruumiline telg Raekoja platsist tähetornini ei ole linnulennult joonlauaga tõmmatud, vaid on looklev ja seda on ka KAOS Arhitektide pakutud trepistik.

Ideekonkursi tulemused avalikustati 11. novembril 2016. KAOS Arhitektid pälvisid 3. koha.

KAOS Arhitektid on kutsutud osalema üritusel Open House London 2016

05.09.2016

KAOS Arhitektid on kutsutud osalema London Design Weeki ajal toimuval üritusel Open House London 2016. Eesti Vabariigi suursaatkonna uksed on 17.−18. septembril avatud kõikidele huvilistele. Hoone projekteerimisest ja ehitamisest räägib sisearhitekt Margit Argus.

Eesti Vabariigi suursaatkond Londonis asub Kensingtonis, 1857. aastal ehitatud uusklassitsistlikus majas, mida algselt kasutati elamuna. Palju siinseid detaile on säilinud algusaegadest: karniisid, dekoor, kaminad, uksed.

Lisasime hoone ajaloolisesse interjööri vaateid Eestimaa põlisloodusest – sõnumi vaikusest ja rahust. Staatilised pildid meie kodumaa udustest rabamaastikest viivad mõtted kaugele, unenäolisele, põhjamaisele, kargele ning jutustavad salapärasest Eestist ja tema puutumata loodusest.

Vilde tee hoonekompleksi arhitektuurikonkursi 2. koht

21.06.2016

Täna kuulutati välja Mustamäe linnaosavalitsuse ja kultuurikeskuse hoone arhitektuurikonkursi tulemused. KAOS Arhitektid pälvisid 2. koha.

Võit ideekonkursilt Eesti esinduse laienduse projekteerimiseks Brüsselisse

16.10.2015

KAOS Arhitektid võitsid ideekonkursi Eesti Vabariigi alalise esinduse vastuvõtuala ja laienduse projekteerimiseks Brüsselisse aadressile Rue Guimard 11/13. Uus maht asub sisehoovis ning sellesse on kavandatud nõupidamis‑ ja vastuvõturuumid.

Olemasolev sisehoov on blokeeritud müüridega; uus lahendus loob tervikliku keskkonna läbi selle, et hoovis viibides ollakse ümbritsetud täielikult uue kavandatud esteetilise keskkonnaga: grillimajast avaneb vaade uuele koosviibimiste mahule ja koosviibimiste mahust avaneb vaade uuele kenale grillimajale.

Uue arhitektuurse lahenduse seob tervikuks astmelisus: juurdeehituse katuselt on tagatud evakuatsioonipääs sisehoovi ning astmeid saab kasutada istumiseks.

Arhitektuurse ja sisearhitektuurse lahenduse autorid on Margit Argus, Margit Aule, Katrin Vilba ja Siim Karro.

Valminud on Eesti uus saatkonnahoone Londonis

14.10.2015

Täna avati Londonis aadressil 44 Queen’s Gate Terrace Eesti saatkonna uus hoone, mille sisearhitektuuri lahendused on loonud KAOS Arhitektid OÜ.

Proovisime seekord teemale läheneda poeetiliselt ja Eesti esindusruume kujundada läbi meie imelise põlislooduse. Eesti on soode, järvede ja metsade maa. Ürgne loodus on ilmselt puhtaim jõud, mis meid omavahel seob ja meie päritolud ühte liidab.

Saatkond on killuke Eestit Londoni kesklinnas ja selle ruume ilmestavad põlismaastikud otsekui kiri kodust. Need sood ja rabad seintel, toolidel ja vaibal, võsa ja lühtritesse peidetud kased on Eesti keel, mida ei ole vaja tõlkida.

Hoonekehand on ehitatud 1857. aastal uusklassitsistlikus stiilis ja algselt kasutati seda elamuna.

Ministeeriumide ühishoone ideekonkursi ergutuspreemia

01.09.2015

Täna avalikustati Tallinnasse aadressile Suur-Ameerika 1 / Väike-Ameerika 2 kavandatava ministeeriumide büroohoone arhitektuurse ideekonkursi tulemused. KAOS Arhitektide ja ASUM Arhitektide (Margit Argus, Margit Aule, Katrin Vilba) töö „Duaal” sai ergutuspreemia.

Žürii iseloomustas võistluse lõpp-protokollis KAOS Arhitektide tööd nii: „Visuaalselt moodne, töös on tunda teatud värskust. Literatuurne võrdlus paberikuhjaga ei ole liiast.”

„Duaali” autorid selgitavad oma nägemust järgmiselt: „Uus ministeeriumide hoone asub linnaehituslikult olulisel teljel ja on hästi vaadeldav. Mahuline ja plaaniline asetus olid juba varasema projekti ja detailplaneeringuga paika loksutatud, uueks näoks aga pakume heledat ja inimsõbralikult liigendatud mahtu. Etteulatuvad osad on ka praktilised: nii tekivad päikesevalguse eest kaitsvad sirmid. Tornid annavad oma välimusega edasi sõnumit rohelisest, säästlikust ja inimsõbralikust linnast. Heleda üldmulje sära rafineerivad rohekad klaasid ja terrasside haljastus. Elegantsi lisavad tumehallid aknaraamid ja osaliselt ka tumehalli fassaadimaterjali kasutamine.”

Oleme Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominendid

28.08.2015

Selgunud on Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2014–2015 nominendid. Žürii pidas nominatsiooni vääriliseks kolme KAOS Arhitektide tööd.

Renoveeritud Energia Avastuskeskus kandideerib ajaloolise interjööri kategoorias.

KAOS Arhitektid võitsid Raua 28 kortermaja ideekonkursi

02.08.2015

KAOS Arhitektid (Margit Aule, Katrin Vilba ja Margit Argus) võitsid kutsutud arhitektuurikonkursi Tallinnasse aadressile Raua 28 uue kortermaja projekteerimiseks. Pakkusime väärikasse kesklinna piirkonda soliidse, rahuliku lahenduse. Raua tänava poolsed rõdude žalusiid annavad eluruumidele privaatsust, materjalide tonaalsus haakub ümbritsevate majadega. Hoones on ligikaudu 1500 m² netopinda ja projekteerimise ajaks on kavandatud 2015–2016.

KAOS Arhitektid võitis Haapsalu pealinnuse rekonstrueerimise ideekonkursi

01.07.2015

Täna avalikustatud tulemustest selguvalt võitis Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse rekonstrueerimise ideekonkursi KAOS Arhitektide ideekavand „Salaaed”, mille autorid on Margit Argus, Margit Aule, Mart Kadarik ja Siim Karro.

Žürii otsus oli konsensuslik. „Võidutöö jäi silma oma julge ja leidliku lahenduse tõttu, mis juhatab külastaja peadpööritavatesse kõrgustesse pealinnuse loodenurgas ning võimaldab pääsu seni külastajatele suletud piirkondadesse. Esmapilgul raskesti teostatav lahendus võib osutuda põnevaks teekonnaks, mis avab seninägematud vaated nii linnusehoovile kui ka olemasolevatesse aknaavadesse paigutatud rõdudelt-vaateplatvormidelt linnale ja merele,” leiab ideekonkursi žürii lõpp-protokollis.

Kavandi autori Margit Aule sõnul on pealinnuse arhitektuurne substants väärtus, mille omapära saab kogeda just selles ruumis nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt liikudes. „Tänapäevane muuseum pakub mitte ainult pilte ja tekste, vaid kogemust kõigile meeltele.”

Margit Argus lisab: „Uus sissepääsupaviljon on tagasihoidlikult linnuse mahu sees, samas justkui piilub uudishimulikult müüri tagant. Selline mahuline lahendus lisab puuduva lüli, muutes olemasoleva ruumi funktsionaalseks tervikuks: ühendab korrused, tagab pääsu keldrisse, esimesele korrusele ja katusele. On teekonna alguseks ja lõpuks.”

Ideekonkursi eesmärk oli sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud kavandist lähtudes leping Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimisega seotud projekteerimistöödeks.

 

Kohtla kaevanduspargi peahoone avatud

11.04.2015

Peale aastakümneid tühjana seismist tegi muuseumiks muudetud Kohtla kaevanduskompleksi endine sorteerimis- ja laadimishoone läbi põhjaliku uuenduskuuri. Lisaks põnevale väljapanekule sai hoone uue funktsiooni: edaspidi algavad ja lõppevad kõik kaevanduspargi külastused selles majas.

Sisearhitektuuri ja näitusekujunduse autorid on KAOS Arhitektid (Margit Argus ja Margit Aule).

„Ekspositsiooni kontseptsiooni väljamõtlemine oli meie jaoks lihtne. Esimene käik vanasse tsehhi oli meile kui tööstuspärandi gurmaanidele muljetavaldav ja saadud ruumielamus peamine inspiratsiooniallikas. Just see põnev ruum väärib säilitamist ja esiletoomist, oli meile kohe selge,” kommenteeris Margit Aule.

„Nägime ette olemasoleva sisseseade ja ruumistruktuuri maksimaalse säilitamise. Väga efektne on juba sisenedes avanev vaade läbi õhuruumi vanadele roostes koludele, kust põlevkivi punkrist raudteevagunisse voolas. Ka eksponaadid integreerisime olemasolevatesse seadmetesse: nii jääb domineerima ruum ise, mitte lisandused,” täpsustas Margit Argus.

Ekspositsioon asub viiel korrusel ja külastaja saab infot lisaks Kohtla kaevanduspargi ajaloole ka põlevkivi ning energeetika kohta laiemalt.

Tõrva keskväljaku ideekonkursi ergutuspreemia

19.02.2015

Tõrva linna keskväljaku arhitektuurivõistlusel pälvis töö „Jõemaastik” ergutuspreemia. Žürii hinnangul torkas töö silma uue jõeoru loomisega läbi Nooruse pargi kuni Veskijärveni. „Jõemaastiku” autorid on Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Liisa Valdmann.

Võistluse eesmärk oli muuta Tõrva keskväljak, Nooruse park ja selle lähiümbrus multifunktsionaalseks, atraktiivseks ja Tõrva linnaosi koondavaks avalikuks ruumiks.

Lähtusime oma nägemust pakkudes sellest, et Tõrva maastiku on kujundanud voolav vesi. Kaunis jõemaastik läbib Tõrvat domineeriva ruumielemendina, andes koos järvedega linnale iseloomuliku ilme. Laiemalt vaadatuna voolavad ka avalik ruum ja linna rohealad jõe sarnaselt läbi linna. Kavandis rõhutasime seda sidusust.

Modelleerisime uue ruumi, kasutades selleks justkui liikuva vee abil tekkinud süvendit, mis avab keskväljakult pääsu veeni. Maastiku ja oru kujundanud voolavat vett ennast ei pruugi alati nähagi olla, see on oma töö juba teinud. Alles on maastik ja teadmine, et vesi oli. Lisasime võistlustöösse õhku keskväljaku ümbermõtestamisega, kavandades Nooruse pargi alale ruumilise sisselõike ning sidudes sellega väljaku ja järve nii visuaalselt kui ka füüsiliselt.

Muuseuminõukogu premeeris Energia Avastuskeskust

02.02.2015

Kultuuriministeerium teatas 30. jaanuaril 2015, et KAOS Arhitektide projekteeritud ja AS‑i Restor teostatud Energia Avastuskeskus sai Eesti Muuseuminõukogu 2014. aasta auhindade jagamisel muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eriauhinna.

Auhinna saaja valiti välja koostöös muuseuminõukogu muinsuskaitse teemakomisjoniga ja selline auhind anti välja esimest korda. Žürii tõstis esile, et kunagises elektrijaamas tegutseva Energia Avastuskeskuse restaureerimisel „sooviti ja suudeti säilitada ka ajaloolised turbiinid, lülilava ja muud kunagist tootmist meenutavat sisseseadet, mis rikastavad tööstuslikku interjööri”.

KAOS Arhitektide töö võitis Tallinna Tehnikakõrgkooli sisearhitektuuri ideekonkursi

20.11.2014

Tallinna Tehnikakõrgkooli sisearhitektuuri ideekonkursil valiti 14. novembril 2014 esimese preemia vääriliseks KAOS Arhitektide töö „Superteadus”. Kavandi autorid on Margit Argus ja Margit Aule, kaasa töötas Kaur Käärma ja graafilise disaini tegi Janar Siniloo.

Konkursi eesmärk oli leida Pärnu mnt. 62 asuva stalinistlikus stiilis hoone jaoks tänapäevane ja linnaruumile avatud sisearhitektuurne lahendus. Žüriisse kuulusid Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, arhitektid Hindrek Kesler, Kai Süda ja Tomomi Hayashi (Tallinna Tehnikakõrgkool), sisearhitektid Tiiu Truus (Tallinna Tehnikakõrgkool) ja Ville Lausmäe ning kultuuriministeeriumi arhitektuuri‑ ja disaininõunik arhitekt Yoko Alender.

Žürii iseloomustas võidutööd kui uudset, funktsionaalset ja valgusküllast plaanilahendust, mis ühendab orgaaniliselt peakorpuse sise- ja välisruumi ning vastab kooli soovile olla avatud ja noortepärane. Kiitva hinnangu žüriilt sai lõimitud ühiskasutusega alade tekitamine: jõuliselt ümber paigutatud ühisruumidega on loodud kooli südamesse uus liiklussõlm.

Neoklassitsistlik koolihoone mõjub praegu range ja süngena. KAOS Arhitektide ideekavandi järgi säilitatakse ruumi suurejoonelisus, kuid sekkutakse selleks, et ruum avada, funktsionaalselt paremini toimima panna ja anda sellele värskust uute värviliste lisandustega.

Uuenenud Energia Avastuskeskus

12.06.2014

Täna õhtul avatakse uuenenud Energia Avastuskeskus, mille peaprojekteerisid KAOS Arhitektid, kes võitsid 2010. aastal korraldatud avaliku ideekonkursi.

„Inspiratsiooni allikaks olid ajaloolised fotod 1920‑ndatest aastatest, kus on peal turbiinisaal oma must-valges ilus,“ selgitab üks autoritest Margit Argus. „Nii oligi eesmärgiks taastada hoone oma kunagises hiilguses ja kuna tegemist on tööstushoonega, siis interaktiivsed teaduseksponaadid sobivad sellesse keskkonda nagu valatult,“ täpsustab Margit Aule. Must-valges turbiinisaalis on ruumi keskele uue platvormi peale koondatud eri eksponaadid, mis koos vanade turbiinidega kokku moodustavad justkui ühe suure musta masina. See masin omakorda hoiab lugupidavalt distantsi hoone kaunitest valgetest seintest.

Keskusesse tuleb seitse püsinäitust energia, klassikalise füüsika, heli, optika jt teemadel, kokku üle saja interaktiivse eksponaadi. Keskuse staariks on Euroopas ainulaadne Tesla transformaator Faraday puuris, millega saab teha kuni kolmemeetrisi välgunooli.

Arhitektuuri ja sisedisaini osa autorid on Margit Argus, Margit Aule, Sander Aas ja Pelle-Sten Viiburg.

Hoones on pinda kokku 3800 m² ja ehitustööd teostas AS Restor. EASi ja Eesti Energia toel valminud teaduskeskuse uuendustööde teostusmaksumus on 3,7 miljonit eurot.