Eesti Kaevandusmuuseum

Kohtla-Nõmme põlevkivikaevandus töötas aastatel 1937–2001, seejärel avati selle kaevanduskäikudes maa-alune kaevandusmuuseum. Muuseumi kilomeetripikkusel allamaaretkel saavad külastajad näha kaevurite töö- ja puhkepaiku, lõhkeaineladu, sõita tõelise maa-aluse kaevuriterongiga ning tutvuda mitmesuguse maa-aluse tehnika ning kaevandustehnoloogiatega.

1956. aastal ehitatud rikastusvabrik on ümberehituse tulemusel saanud nüüdisaegseks külastuskeskuseks, kus asub kaevanduslinnakut tutvustav ekspositsioon. Külastajaid ootab sõbralik ja kutsuv ruum, millel on alles industriaalne aura. Arhitektuurilahenduse eesmärk oli säilitada võimalikult palju algset keskkonda ja selle atmosfääri. Pääsla oli varem õueala – siin laaditi rikastatud põlevkivi ja aherainet rongidele. Vanast ruumisituatsioonist annavad aimu metallist ja betoonist lehtrid lagedes ning vagonett nende all. Uus ekspositsioon paikneb lehtrite vahel ja osaliselt ka sees. Pääsla on kogu kompleksi ainus uus lisandus. Oma klaasseintega distantseerib see end ajaloolisest hoonekehandist ning tänu läbipaistvusele säilib ka ajalooline konstruktiivne loogika – betoonist ja tellistest hoone, mis on tõstetud postidele.

Paiga industriaalsest minevikust lähtuva sisearhitektuuri eesmärk on hoida lisandused minimaalsed. Vanu elemente on taaskasutatud ja uued elemendid, nagu pingid, letid, kohviku- ja ekspositsioonimööbel, on kujundatud lihtsa ja tugevana. Sisekujundus jääb truuks sisule ning hoone üldisele lihtsusele ja funktsionaalsusele.

Alates kolmandast tasandist avaneb külastajatel võimalus kogeda ajaloolist hoonet – selle kõige mõjusam osa on vanad punkrid. Uues ruumiprogrammis on nendest saanud ekspositsiooniruumid ja kinosaal. Punkrite kohal olevas ruumis paiknevad konveierid, mida mööda põlevkivi ja räbu punkritesse suunati. Ajaloolises keskkonnas oleks aeg justkui mitu kümnendit tagasi peatunud. Seal kõneleb ekspositsioon kaevanduse ja selle tööliste lugu.

Asukoht
Kohtla-Nõmme alev, Ida-Virumaa
Pindala
409 500 m²
Tellija
Kohtla-Nõmme vald
Otsetellimus
2010-2016
Projekti meeskond
Margit Argus, Margit Aule
Staatus
Valmis 2016