KAOS Arhitektide töö märgusõnaga „VEE” võitis Viljandi kesklinna rajatava uue veekeskuse konkursil 1. koha.

Tulevane veekeskus, kuhu saab siseneda Kaalu, Vaksali ja Tallinna tänavalt, moodustab ühe kompleksi koos olemasoleva spordihoone ja tennisehalliga. Uus hoone astub tänavajoonest tagasi ja nii tekib maja peasissepääsu ette Kaalu tänavale õhtupäikesesse avanev parkväljak. See ala annab õhku nii arhitektuurile kui ka inimestele, haljastusele, pinkidele.

Hoone vorm on lihtne: põhiliselt asuvad ruumid ühes tasapinnas, mistõttu on hoone olemuslikult madal. Kuna basseine ei ole otstarbekas üksteise kohale paigutada, oleme kujundanud hoone ühtse plaadina, mille ülemine ja alumine pind kumbki kõrguslikult varieeruvad ja tekib justkui maastik. Hoone põhjaosa on maapinnast kõrgemale tõstetud ning siseruumis õhtupäikesele avatud. Seal paiknevad mullivannid ja lamamistoolid.

Lihtsat mahtu mõtestavad liikumisteljed, sealhulgas sisetänav, mis võimaldab eri külgedest hoonesse siseneda. Kaks teist telge paiknevad sisetänavaga risti ja muudavad lihtsaks liikumise fuajee, veekeskuse, saunade, riietusruumide ja ujula vahel. Sisetänava trepistik oma sisseehitatud istekohtadega on ühtlasi olemise ruum, kus on hea näiteks kooli ja trenni vahel aega parajaks teha.

Võidutöö esitasid KAOS Arhitektid koos Projekt O2-ga ja selle autorid on Laura Ojala, Katrin Vilba ja Margit Aule.

Viljandi veekeskus

Viljandi veekeskuse sisevaade

Tartu linn korraldas ideekonkursi, et leida lahendus Pirogovi platsi paremaks ühendamiseks Toomemäega, täpsemalt Tähetorni platsiga. Nii Pirogovi plats kui ka sealsamas asuv Raekoja plats on populaarsed ajaveetmispaigad. Sellepärast oli KAOS Arhitektide ideekavandi mõte mitte rajada kitsas trepp, vaid luua ühendava alana trepistatud väljak, kus istuda, viibida ja aega veeta. Linnaruumiline telg Raekoja platsist tähetornini ei ole linnulennult joonlauaga tõmmatud, vaid on looklev ja seda on ka KAOS Arhitektide pakutud trepistik.

Ideekonkursi tulemused avalikustati 11. novembril 2016. KAOS Arhitektid pälvisid 3. koha.

3d1-eest-ps

KAOS Arhitektid on kutsutud osalema London Design Weeki ajal toimuval üritusel Open House London 2016. Eesti Vabariigi suursaatkonna uksed on 17.−18. septembril avatud kõikidele huvilistele. Hoone projekteerimisest ja ehitamisest räägib sisearhitekt Margit Argus.

Eesti Vabariigi suursaatkond Londonis asub Kensingtonis, 1857. aastal ehitatud uusklassitsistlikus majas, mida algselt kasutati elamuna. Palju siinseid detaile on säilinud algusaegadest: karniisid, dekoor, kaminad, uksed.

Lisasime hoone ajaloolisesse interjööri vaateid Eestimaa põlisloodusest – sõnumi vaikusest ja rahust. Staatilised pildid meie kodumaa udustest rabamaastikest viivad mõtted kaugele, unenäolisele, põhjamaisele, kargele ning jutustavad salapärasest Eestist ja tema puutumata loodusest.

Eesti saatkond Londonis
Foto: Terje Ugandi.

KAOS Arhitektid võitsid ideekonkursi Eesti Vabariigi alalise esinduse vastuvõtuala ja laienduse projekteerimiseks Brüsselisse aadressile Rue Guimard 11/13. Uus maht asub sisehoovis ning sellesse on kavandatud nõupidamis‑ ja vastuvõturuumid.

Olemasolev sisehoov on blokeeritud müüridega; uus lahendus loob tervikliku keskkonna läbi selle, et hoovis viibides ollakse ümbritsetud täielikult uue kavandatud esteetilise keskkonnaga: grillimajast avaneb vaade uuele koosviibimiste mahule ja koosviibimiste mahust avaneb vaade uuele kenale grillimajale.

Uue arhitektuurse lahenduse seob tervikuks astmelisus: juurdeehituse katuselt on tagatud evakuatsioonipääs sisehoovi ning astmeid saab kasutada istumiseks.

Arhitektuurse ja sisearhitektuurse lahenduse autorid on Margit Argus, Margit Aule, Katrin Vilba ja Siim Karro.

bryssel_2

 

 

 

Täna avati Londonis aadressil 44 Queen’s Gate Terrace Eesti saatkonna uus hoone, mille sisearhitektuuri lahendused on loonud KAOS Arhitektid OÜ.

Proovisime seekord teemale läheneda poeetiliselt ja Eesti esindusruume kujundada läbi meie imelise põlislooduse. Eesti on soode, järvede ja metsade maa. Ürgne loodus on ilmselt puhtaim jõud, mis meid omavahel seob ja meie päritolud ühte liidab.

Saatkond on killuke Eestit Londoni kesklinnas ja selle ruume ilmestavad põlismaastikud otsekui kiri kodust. Need sood ja rabad seintel, toolidel ja vaibal, võsa ja lühtritesse peidetud kased on Eesti keel, mida ei ole vaja tõlkida.

Hoonekehand on ehitatud 1857. aastal uusklassitsistlikus stiilis ja algselt kasutati seda elamuna.

foto381

Täna avalikustati Tallinnasse aadressile Suur-Ameerika 1 / Väike-Ameerika 2 kavandatava ministeeriumide büroohoone arhitektuurse ideekonkursi tulemused. KAOS Arhitektide ja ASUM Arhitektide (Margit Argus, Margit Aule, Katrin Vilba) töö „Duaal” sai ergutuspreemia.

Žürii iseloomustas võistluse lõpp-protokollis KAOS Arhitektide tööd nii: „Visuaalselt moodne, töös on tunda teatud värskust. Literatuurne võrdlus paberikuhjaga ei ole liiast.”

„Duaali” autorid selgitavad oma nägemust järgmiselt: „Uus ministeeriumide hoone asub linnaehituslikult olulisel teljel ja on hästi vaadeldav. Mahuline ja plaaniline asetus olid juba varasema projekti ja detailplaneeringuga paika loksutatud, uueks näoks aga pakume heledat ja inimsõbralikult liigendatud mahtu. Etteulatuvad osad on ka praktilised: nii tekivad päikesevalguse eest kaitsvad sirmid. Tornid annavad oma välimusega edasi sõnumit rohelisest, säästlikust ja inimsõbralikust linnast. Heleda üldmulje sära rafineerivad rohekad klaasid ja terrasside haljastus. Elegantsi lisavad tumehallid aknaraamid ja osaliselt ka tumehalli fassaadimaterjali kasutamine.”

„Duaal”

Selgunud on Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2014–2015 nominendid. Žürii pidas nominatsiooni vääriliseks kolme KAOS Arhitektide tööd.

Renoveeritud Energia Avastuskeskus kandideerib ajaloolise interjööri kategoorias.

Energia Avastuskeskus

Energia Avastuskeskuse renoveerimisprojekti autorid on Margit Aule, Margit Argus, Pelle-Sten Viiburg ja Sander Aas. Graafilise disaini autorid (Polaar Studio) on Kadri-Maria Mitt, Robi Jõeleht ja Kaarel Nõmmik.

Meremuuseumi hooajaline näitus „Meri riidekapis” (Lennusadam, september 2014 – jaanuar 2015) kandideerib näituste kategoorias.

A72A2906

Näituse „Meri riidekapis” ruumikujunduse autorid on Margit Aule, Margit Argus ja Kaur Käärma. Graafilise disaini autorid (Velvet Creative Alliance) on Kristian Kirsfeldt ja Magnus Haravee.

Lahemaa rahvuspargi looduskeskus kandideerib samuti näituste kategoorias.

Lahemaa rahvuspargi looduskeskus

Loodushariduskeskuse kujundasid Margit Aule ja Margit Argus. Graafilise disaini autorid (Polaar Studio) on Kadri-Maria Mitt ja Robi Jõeleht.

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel aastapreemiate galasündmusel 4. detsembril 2015 Arhitektuurikatlas, kus peale sisearhitektuuri preemiate kuulutatakse välja ka Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad.

KAOS Arhitektid (Margit Aule, Katrin Vilba ja Margit Argus) võitsid kutsutud arhitektuurikonkursi Tallinnasse aadressile Raua 28 uue kortermaja projekteerimiseks. Pakkusime väärikasse kesklinna piirkonda soliidse, rahuliku lahenduse. Raua tänava poolsed rõdude žalusiid annavad eluruumidele privaatsust, materjalide tonaalsus haakub ümbritsevate majadega. Hoones on ligikaudu 1500 m² netopinda ja projekteerimise ajaks on kavandatud 2015–2016.

Kortermaja Raua 28

Täna avalikustatud tulemustest selguvalt võitis Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse rekonstrueerimise ideekonkursi KAOS Arhitektide ideekavand „Salaaed”, mille autorid on Margit Argus, Margit Aule, Mart Kadarik ja Siim Karro.

Žürii otsus oli konsensuslik. „Võidutöö jäi silma oma julge ja leidliku lahenduse tõttu, mis juhatab külastaja peadpööritavatesse kõrgustesse pealinnuse loodenurgas ning võimaldab pääsu seni külastajatele suletud piirkondadesse. Esmapilgul raskesti teostatav lahendus võib osutuda põnevaks teekonnaks, mis avab seninägematud vaated nii linnusehoovile kui ka olemasolevatesse aknaavadesse paigutatud rõdudelt-vaateplatvormidelt linnale ja merele,” leiab ideekonkursi žürii lõpp-protokollis.

Kavandi autori Margit Aule sõnul on pealinnuse arhitektuurne substants väärtus, mille omapära saab kogeda just selles ruumis nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt liikudes. „Tänapäevane muuseum pakub mitte ainult pilte ja tekste, vaid kogemust kõigile meeltele.”

Margit Argus lisab: „Uus sissepääsupaviljon on tagasihoidlikult linnuse mahu sees, samas justkui piilub uudishimulikult müüri tagant. Selline mahuline lahendus lisab puuduva lüli, muutes olemasoleva ruumi funktsionaalseks tervikuks: ühendab korrused, tagab pääsu keldrisse, esimesele korrusele ja katusele. On teekonna alguseks ja lõpuks.”

Ideekonkursi eesmärk oli sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud kavandist lähtudes leping Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimisega seotud projekteerimistöödeks.

Salaaed_03

 

Peale aastakümneid tühjana seismist tegi muuseumiks muudetud Kohtla kaevanduskompleksi endine sorteerimis- ja laadimishoone läbi põhjaliku uuenduskuuri. Lisaks põnevale väljapanekule sai hoone uue funktsiooni: edaspidi algavad ja lõppevad kõik kaevanduspargi külastused selles majas.

Sisearhitektuuri ja näitusekujunduse autorid on KAOS Arhitektid (Margit Argus ja Margit Aule).

„Ekspositsiooni kontseptsiooni väljamõtlemine oli meie jaoks lihtne. Esimene käik vanasse tsehhi oli meile kui tööstuspärandi gurmaanidele muljetavaldav ja saadud ruumielamus peamine inspiratsiooniallikas. Just see põnev ruum väärib säilitamist ja esiletoomist, oli meile kohe selge,” kommenteeris Margit Aule.

„Nägime ette olemasoleva sisseseade ja ruumistruktuuri maksimaalse säilitamise. Väga efektne on juba sisenedes avanev vaade läbi õhuruumi vanadele roostes koludele, kust põlevkivi punkrist raudteevagunisse voolas. Ka eksponaadid integreerisime olemasolevatesse seadmetesse: nii jääb domineerima ruum ise, mitte lisandused,” täpsustas Margit Argus.

Ekspositsioon asub viiel korrusel ja külastaja saab infot lisaks Kohtla kaevanduspargi ajaloole ka põlevkivi ning energeetika kohta laiemalt.

1724_20150414

Tõrva linna keskväljaku arhitektuurivõistlusel pälvis töö „Jõemaastik” ergutuspreemia. Žürii hinnangul torkas töö silma uue jõeoru loomisega läbi Nooruse pargi kuni Veskijärveni. „Jõemaastiku” autorid on Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Liisa Valdmann.

Võistluse eesmärk oli muuta Tõrva keskväljak, Nooruse park ja selle lähiümbrus multifunktsionaalseks, atraktiivseks ja Tõrva linnaosi koondavaks avalikuks ruumiks.

Lähtusime oma nägemust pakkudes sellest, et Tõrva maastiku on kujundanud voolav vesi. Kaunis jõemaastik läbib Tõrvat domineeriva ruumielemendina, andes koos järvedega linnale iseloomuliku ilme. Laiemalt vaadatuna voolavad ka avalik ruum ja linna rohealad jõe sarnaselt läbi linna. Kavandis rõhutasime seda sidusust.

Modelleerisime uue ruumi, kasutades selleks justkui liikuva vee abil tekkinud süvendit, mis avab keskväljakult pääsu veeni. Maastiku ja oru kujundanud voolavat vett ennast ei pruugi alati nähagi olla, see on oma töö juba teinud. Alles on maastik ja teadmine, et vesi oli. Lisasime võistlustöösse õhku keskväljaku ümbermõtestamisega, kavandades Nooruse pargi alale ruumilise sisselõike ning sidudes sellega väljaku ja järve nii visuaalselt kui ka füüsiliselt.

T6rva 1

Kultuuriministeerium teatas 30. jaanuaril 2015, et KAOS Arhitektide projekteeritud ja AS‑i Restor teostatud Energia Avastuskeskus sai Eesti Muuseuminõukogu 2014. aasta auhindade jagamisel muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eriauhinna.

Auhinna saaja valiti välja koostöös muuseuminõukogu muinsuskaitse teemakomisjoniga ja selline auhind anti välja esimest korda. Žürii tõstis esile, et kunagises elektrijaamas tegutseva Energia Avastuskeskuse restaureerimisel „sooviti ja suudeti säilitada ka ajaloolised turbiinid, lülilava ja muud kunagist tootmist meenutavat sisseseadet, mis rikastavad tööstuslikku interjööri”.

Energia Avastuskeskuse saal

Tallinna Tehnikakõrgkooli sisearhitektuuri ideekonkursil valiti 14. novembril 2014 esimese preemia vääriliseks KAOS Arhitektide töö „Superteadus”. Kavandi autorid on Margit Argus ja Margit Aule, kaasa töötas Kaur Käärma ja graafilise disaini tegi Janar Siniloo.

Konkursi eesmärk oli leida Pärnu mnt. 62 asuva stalinistlikus stiilis hoone jaoks tänapäevane ja linnaruumile avatud sisearhitektuurne lahendus. Žüriisse kuulusid Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, arhitektid Hindrek Kesler, Kai Süda ja Tomomi Hayashi (Tallinna Tehnikakõrgkool), sisearhitektid Tiiu Truus (Tallinna Tehnikakõrgkool) ja Ville Lausmäe ning kultuuriministeeriumi arhitektuuri‑ ja disaininõunik arhitekt Yoko Alender.

Žürii iseloomustas võidutööd kui uudset, funktsionaalset ja valgusküllast plaanilahendust, mis ühendab orgaaniliselt peakorpuse sise- ja välisruumi ning vastab kooli soovile olla avatud ja noortepärane. Kiitva hinnangu žüriilt sai lõimitud ühiskasutusega alade tekitamine: jõuliselt ümber paigutatud ühisruumidega on loodud kooli südamesse uus liiklussõlm.

Neoklassitsistlik koolihoone mõjub praegu range ja süngena. KAOS Arhitektide ideekavandi järgi säilitatakse ruumi suurejoonelisus, kuid sekkutakse selleks, et ruum avada, funktsionaalselt paremini toimima panna ja anda sellele värskust uute värviliste lisandustega.

v2ljast

Täna õhtul avatakse uuenenud Energia Avastuskeskus, mille peaprojekteerisid KAOS Arhitektid, kes võitsid 2010. aastal korraldatud avaliku ideekonkursi.

„Inspiratsiooni allikaks olid ajaloolised fotod 1920‑ndatest aastatest, kus on peal turbiinisaal oma must-valges ilus,“ selgitab üks autoritest Margit Argus. „Nii oligi eesmärgiks taastada hoone oma kunagises hiilguses ja kuna tegemist on tööstushoonega, siis interaktiivsed teaduseksponaadid sobivad sellesse keskkonda nagu valatult,“ täpsustab Margit Aule. Must-valges turbiinisaalis on ruumi keskele uue platvormi peale koondatud eri eksponaadid, mis koos vanade turbiinidega kokku moodustavad justkui ühe suure musta masina. See masin omakorda hoiab lugupidavalt distantsi hoone kaunitest valgetest seintest.

Keskusesse tuleb seitse püsinäitust energia, klassikalise füüsika, heli, optika jt teemadel, kokku üle saja interaktiivse eksponaadi. Keskuse staariks on Euroopas ainulaadne Tesla transformaator Faraday puuris, millega saab teha kuni kolmemeetrisi välgunooli.

Arhitektuuri ja sisedisaini osa autorid on Margit Argus, Margit Aule, Sander Aas ja Pelle-Sten Viiburg.

Hoones on pinda kokku 3800 m² ja ehitustööd teostas AS Restor. EASi ja Eesti Energia toel valminud teaduskeskuse uuendustööde teostusmaksumus on 3,7 miljonit eurot.

SONY DSC